Saadumäe talu jääb Saareküla tee teisele poolele ja lapsepõlvest ma teda eriti ei mäleta. Saadumäe ja Rihva-augu, olid kaks eraldi seisvat seal kusagil kaugemal. Korra seal käisin ka, vist perenaise matustel sest mäletan nii aeda kui ka maja aga majas sees ma kindlasti siis kaheksakümnendatel ei käinud. Peielaud oli kaetud õue ja laulu tehti ka. See selleks.

Nii nagu Kotka, sai Saadumäe endale uued omanikud 2000:te alguses. Ka Saadumäe oli suvekoduks. Toimetati, tehti nipet näpet remonti, sisustati. Kuni tuli loobumise aeg – liiga kaugel käia, maja on ikkagi suur ja laudaosast lagunes, saunamaja eluiga oli otsas, suurem remont käis üle jõu ja no, eks üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna.

Võrreldes Kotkaga, on Saadumäe kui härrasmaja. Ehitatud on nad küll suht samal ajal aga Kotka võiks platseeruda oma ehitusstiililt vabalt aastasse 1880 ja Saadumäe 1920 algusesse. Kõrge kivivundament, suured avarad toad, tänapäevases mõõdus uksed ja aknad. Võrdluseks, Kotkal vana poole ukseavade kõrgus on ikka veel 150 cm ja kambrite kõrgus on 212 cm, nii et kummardamata Kotkal ei kõnnita :).

Kuna me 2021 teises pooles hakkasime aktiivselt otsima teist maja mida mina saaksin majandada ja kuna mul on ka huvi just vanade majade vastu millele uut hinge sisse puhuda, siis loomulikult Saadumäe pakkus suurt huvi. Abikaasat võlus Saadumäe oma asukohaga ja krundi suurusega. On põldu ja puisniitu ja tegelikult on ka eraldi asetsev rannatükk. Naaber kaugel, oma rahu tegutseda. Põld ja puisniit on muidugi rendile antud et nende eest ka hoolt kantaks. Meie ei ole põllumehed ega loomakasvatajad. Remondi suurus oli sel hetkel veel väga suur küsimusmärk. Sisustuse panime hoiupaika ja sealt kindlasti suurema osa kasutame ära.

Praegu siis remont käib. Meie hooleks on see, et rahad otsa ei lõppeks ja et me selle maja hilisemalt juuni 2023 teiseks pooleks lahti saame. Ajad on turbulentsed, inflatsioon möllab ka ehituskaupade seas. Aga nüüd on asi ikkagi nii kaugel, et mõtlen laetalade tooni üle. Aga jah, vana maja renoveerimine on ikkagi hoopis midagi muud kui uue üles ehitamine. Probleemseid kohti tuleb vastu ja need tuleb lahendada jooksvalt. Õnneks meil ehitajana selline mees, kelle peale ma võin 100% kindel olla, keda ma tunnen ehitajana 18 aastat ja kelle töö jälg on veatu. Ja mis kõige tähtsam, ta mõtleb oma peaga ja see on ikka üks väga hea omadus. Heal mehel on ametialane uhkus ja ka vastav töö hind. Meie asi on sellega leppida.

Aga sellest tuleb üks väga ilus maja, see on kindel!

Nii-et Saadumäe lugu on minu võtmes ikka väga pooleli ja kindlasti kirjutan sellest juurde esilehe blogis kui jälle midagi kirjutada on. Siia aga väike pildigallerii.

Tihtipeale minult küsitakse, et kas ma kolin Saadumäele elama. Ei, ei koli. Kotka on minu kodu ja ma olen selline metsa sees elaja väga hea meelega. Mind ei häiri ka mitte sääsed – Saadumäel neid muidugi eriti ei ole, sest seal on ikka tublilt tuuline. Ka on see maja ikka väga suur. Nüüd kui me ehitame välja ka teise korruse, seal on kokku 4 magamistuba, 2 elutuba, trepihall, 1 eraldi seisev WC ja vannituba koos teise WC:ga. See on ikka suure pere maja. Just sobilik privaatseks majutuseks.