Talvine elu, väiksem ja vaiksem

Kotka õhtupimeduses

Talvega on nii, et see meeldib mulle. Noh, mulle meeldib ka sügis tegelikult. Aga talvega on nii, et külalisi ma ei võõrusta ja tegelikult teen päris palju linnatööd.

Et maal olemine on pigem hingetõmbamiseks ja teistmoodi olemiseks. Puhkusena see siiski kirja ei lähe, maal on omad tööd mis linnainimese meelest on ehk romantilised aga siin siiski pigem tarbetööd. Soe tuleb sisse halgukorvis ja igapäevaselt ahju küttes, halud puukuuri metsast, vahepeal on päris pikk protsess. Vahel mõtlen, et iga ahju minevat halgu on inimese käsi puudutanud vähemalt 3-4 korda. Raiudes, ladustades, virnast ärakandmisel, küttes. Et selline tõsine ”käsitööhalg”. Ütleme nii, et puulõhkumismasin on soovide nimekirjas.

Kotkal käib ka ehitustöö. Uue aiamaja karp on püsti. Sellest tuleb väliselt koopia vanast aidamajast, paari uuendusega. Kahetoaline, väikese ahjuga et mõnusat sooja sisse saada ka kevad- ja sügiskuudel. Ja miks mitte juulis kui on kolm päeva järjepannu sadanud… Ait ühele väiksemale seltskonnale. Üks tuba on magamistuba kahele aga laka peale tuleb paar magamisaset lisaks. Peamaja Peretoast saab külaliste ühine köök-puhketuba kus toimetada ja ka niisama aega veeta saab. Peenemalt öeldud ”common indoor resting area”. Et sellised muutused peaks kevadel Kotkal tehtud saama.

Sinna ta tuleb. Käsitööna seegi.

Aga Saadumäe uksed panin talveks hoopis kinni. Lume- ja tuuleolud on liiga ettearvamatud ja tuisu puhul ei ole vaja kui paar tundi ja tee ongi umbes. Et peaks nagu valvel olema kogu aeg. Nii labida kui traktoriga. Niikaua kuni (teisel maal) tööl käin, pole see võimalik. Kotka on nii metsa sees, et siin tuisuvaalu probleemi niimoodi ei teki.

Saadumäe sissesõidutee. Lund oli tulnud 24 jooksul maksimum 2 cm aga tuul tegi oma tõhusa töö!
Lumine Saadumäe

Suusatada seevastu saab küll. Sõidan raja sisse laiade metsasuuskadega ja kui seda paar korda ikka korralikult nendega läbi sõita, saabki juba pisut moekamate suuskadega rajale minna. Kiiret ei ole, keegi rada ei nõua, mine omas tempos (minu puhul aeglases :)). Indy on mu järel lipanud, seega käpajälgi rajal leidub ka aga selle üle ei pea ma mitte muretsema. Ja korra see koer saab ka pisut rohkem liikuda kui tavapärased jalutamised ja õues olemised!

Kui pisut pikemalt tulevikku mõelda, äkki oleks mõtet Saadumäe puisniidul talvel hoopis suusarajad sisse seada? Talved on küll ettearvamatud aga mõtelda ju võib.

Jätä kommentti