Elu liigub omasoodu ja olemegi juba juuli alguses. Ilmataat on siin toonud küll igasugust vaheldust ja tundub, et pigem pole tegemist rahuliku taadiga vaid hoopis pöörase noorsandiga, kes hommikul ei tea, mis ta õhtul teeb. Et ühte päeva mahub nii äikesekõminat, päikesepaistet, natuke tormi ja temperatuurid vahelduvad ka. Ilma vaatame õunte pealt, mitte ei kuula ilmateatest sest läheb ikka nii kuidas läheb.

Kotka sai endale ühe töökäte paari juurde ja seda on ka igapäevaselt näha ja tunda. Mingeid pisiasjad, mille juures ma olen teadlikult silmi kinni pigistanud, saavad nüüd kiired lahendused, töid saab jagada ja pisut on olnud aega ka täitsa ise-enesele. Isegi kanuuga on jõudnud üle kolme aasta sõitu teha. Kahe majapidamise niitmised lähevad libedamalt. Kotka niitmised on küll minu oma pärusmaa – mul neid loodulikke poolniidetud alasid ja tagaõue elupaiku kus ma ise tahan majandada ega julge sinna meesterahvast lasta – niidab mu ”umbrohupõllud” muidu veel ära ja teeb äkki hoopis mingi ”inglise muru”. Ütleme nii, et minu mõistes roheline muru on ikka väga igav ja pigem ma võimlen nende eri niidualadega ja kirun tsipa vahel kui graafik pressib peale enne kui võtan roboti siia toimetama. Või lasen meesterahva niidukiga peale…

Kuidas meil siis külalistega on sel aastal? No väga lillepidu ei ole. Hakkama saame kindlasti, aga sellised tavapäraseid Kesk- ja Lääne-Euroopast tulijad sisuliselt sel hooajal vähemalt esialgu puuduvad ja kodumaise külalisega päris välja ei vea. Selle sõjanarratiiviga mida meedia üleval peab, turismi ei arenda ega ka isegi mitte ei pea üleval. Ja kindlasti Eesti üldine hinnafoon hakkab pisut kõrgevõitu olema mõeldes Leedu-Läti suunast tulijaid, olgugi et oma hinnataseme olen püüdnud mõoduka ja pigem soodsa hoida. Eks majutusi on ka iga nurga taga, mine ja orienteeru siis neis ja kindlasti praegu kõigile külalisi ei jagu. Küll aga on üllatuslikke väga kauge maa tagant tulijaid, siis teiselt poolt maakera stiilis ”meil on 2 nädalat puhkust, käime läbi tiheda ajakavaga Leedu-Läti-Eesti ja lendame ülehomme Tallinnast Islandile, aga me valisime sinu kodu, et olla siin sinu juures kaks ööd, süüa sama toitu mida sina sööd, käime ratastega natuke külavaheteedel sõitmas ja su paadirannas ujumas ja saunas ka ja lihtsalt oleme natuke ja puhkame ja homme lähme transferiga Kuressaarde lennuki peale”, siis oskan küll tänulik olla ja saan aru, et õiget asja teen. Ja ei olegi probleem, et Aitadel on komposteerivad välikäimlad nurga taga ja dush on ”shared feature”. Mis kipub vahel üllatusena tulema lähemalt tulijatele, kes kiiresti Bookingut kerivad, parimaid pakkumisi otsivad ega jaksa süveneda, mis kirjeldustes on kirja pandud. Ja siis teatavad hommikul, et ei käinud kempsus kuna oli öö oli pime. No vot. Maal ongi ööd pimedamad sest valgusrämps puudub. Olgu :).

Aga kuna suvi pole läbi ja isegi mitte poole peal, siis ütlen, et ikka rõõmsalt edasi, august on positiivselt üllatanud 2 viimast aastat (just Statistikaameti arhiivist vaatasin, kuidas mul varem on läinud), äkki üllatab ka sel aastal. Seega naudime hetke vabadusest, ka vihmastest päevadest, vaatame looduses ringi ja tunneme rõõmu sellest, mida on. Metsmaasikaid sai ka purki pandud – täiesti luksus ju!

Ilusat suve Sulle!

Kadri