Nii ta läbi saigi – 2025 hooaeg. No, Saadumäel on meil veel nädalavahetustel külalisi aga Kotkal teen juba sügisesi heakorratöid ja tõmban otsi kokku. Oma puhkus on oktoobris, pikendan suve soojal maal, hakkan ise turistiks, võtan aja korralikult maha, lükkan varbad sooja merre, kärutan üüriautoga piki arheoloogilisi nähtavusi ja loen raamatut.

Mis siis meelde jäi sellest suvest?

Palju head ja natuke mitte nii head. Külalisi käis piisavalt ja ise jõudsin ka järgi töödele. Kotkal rõhutus sel aastal kodumaine külaline ja ka külaline, kes viibis pikemalt, seadis ennast sisse, kokkas külalisköögis ja toimetas õuepeal. Kiirelt läbilipsajaid oli tavapärasest vähem. Mis on muidugi hea asi. Lätlasi ja leedulasi oli ka vähem kui eelnevatel aastatel. Tundub, et majutuskapatsiteeti on siiakanti korralikult juurde tulnud, kehvematel päevadel ei aitanud ka viimase hetke pakkumised. Bookingu pakkumised olid väga kirjud, majutuste hinnad stiilis 25 ja 2500 vahel. Ilmaga oli nii nagu oli, juunis ja juuli alguses kui veel ikka päris jahe oli, tuli päris palju kodumaiseid annuleeringuid. Kui ikka sajab ja on tormine, siis ikka jäädakse linnakoju. Kaugemalt tulijad on oma plaanid teinud ja neid niisama ei muuda. Aga kuna ma üksi toimetan, siis 100% täituvus ei ole ka eesmärk, vaid eesmärk on see, et inimestel oleks tore, mina ei katkeks töö all ära ja et hingamisruumi ka oleks.

Sel suvel oli mul Saadumäel abikätepaar ka, mõned tunnid nädalas. Kui ikkagi koristatavat pindala on 210 + 30 ruutu pluss õueala korrashoid ja aega on 5-6 tundi, siis ilma abita läbi ei saa. Ja oligi selline kätepaar, et paremat pole tahtagi. Aitäh, Kairi Tammiku talust! Järgmine aasta jälle!

Mis siis ei olnud hea? Hea ei olnud see, et ma ei saa jätkata Green Key märgisega kumbaski majas, lihtsalt majanduslik mõtlemine ei luba. Kui märgise hind on vastab ca 1 nädalast kõrghooaja müügisissetulekut (ja neid nädalaid on kokku ca 5), siis on ta ilmselgelt liiga kallis sellisele 8 külaliskohta omavale soodsama hinnaklassi maamajutusele. Korda kaks, sest aadresse on ju 2. Green Key ei soostunud minu kompromissettepanekule, et ühendataks Saadumäe ja Kotka, kuna paberimajandus ju sama, prügimajandus sama, tegija sama – aga ei, see ei läinud mitte kohe. Kahju, et sellised märgised ja sertifikaadid valguvad sinna majutuskapatsiteedi elitaarsesse otsa. Võiks ikka pigem olla ”Roheline mõtlemine massidesse ja igapäeva”. Mis muidugi ei tähenda, et ma oma rohelist rida ei ajaks edasi. Ajan ikka :).

Järgmiseks aastaks on tiba muutust ka – broneeringute osas AirBnB jääb ära ja toimetan edasi ainult Bookinguga. Lihtsam ja selgem. Bookingus on hinnplaanid hallatavad, AirBnBs pigem mitte ja sellega oli liiga palju segadust. Ja Kotkal parendame suvekööki ja grillimajandust seal, sest sellel osutus päris palju kasutust olevat. Ja muud nipet näpet teeme ka, mis pigem telgitagustesse jääb ja mida siin reklaamima ei hakka.

Aga kindlasti jätkan 2026 tavapäraselt, Saadumäe alates aprilli keskpaigast, Kotka Uus Ait alates maist ja Aidatoad alates juunist – kuni septembri-oktoobrini!

Teate seda lugu, et kui näed kevadel esimesena kollast liblikat, siis tuleb rahulik suvi, aga kui kirjut, siis kirju suvi. Noh, ühtegi kollast liblikat ma sel aastal näinud ei ole. Ja siis kui veel soe oli (äkki oli aprilli alguses millalgi mingi soem hetk), siis nägin hulgem kirjusid. Praegu on need ka kõik peitu pugenud – eile veel sadas lund ja kütma peab praegu igapäevaselt, sest muidu on lihtsalt ei saa.

Peab ütlema, et pisut liiga palju on praegu asju, mis on vaja valmis saada 1 kuu sees. Tööl Soomes on ka veel vaja käia, enne kui kogu suveks paikseks jään. Ja Kevadtormil on ka vaja käia, niiet maikuu on ka tihe ja väga palju peab kodust olema ära. Kotkal on uusehitus pooleli, Punane tuba pooleli, puud küll lõhutud aga hunnikute kaupa piki õue. Mõlema majapidamise kohta on mul kaustikus A4 nimekiri, mida aeg-ajalt loen ja vahel mõnele rivile ka kriipsu peale tõmban. Ja kirjutan kohe midagi uut, sest tööd lihtsalt ei lõpe otsa. Õnneks puukuur sai nüüd uue katuse ja ma sain eile alustada puude sissetoimetamisega. Raske on küll uskuda, et ma saan kogu selleaastase puumajanduse ära mahutatud – lihtsalt neid kogus ja kogus, kui algusest tegime ruumi uusehitusele, siis oli pisut tormi ja siis käis arborist ja siis oli vaja teeservast paar puud ära võtta, et nad isetegevuslikult ei langeks ebasobival ajal. Ütleme nii, et seda ei ole, et ma plaaniksin kuidagi puude langetamist kütteks. Ei plaani. Puukuure juurde ka ei taha plaanida. Ja järgmiseks aastaks tahaks puulõhkumismasina, äkki saaks natuke kergemini läbi.

Õnneks Saadumäe on enam-vähem korras ja väga ma sealse pärast ei muretse, kevadised suurkoristused tegin aprilli alguses, tormikahjustatud õunapuud on põletatud, õu enamvähem sile ja muru tõuseb. Esimesed külalised tulevadki juba maikuu esimestel päevadel, väike siluv koristus ja maja kütmine enne seda kuulub asja sisse. Lilli saab panna alles siis kui on soe, ehk kunagi tulevikus. Aga jah, Kotkaga läheb kiireks. Kuna kevad on olnud märg, me ei ole saanud kaablitöid teha, ehk siin on veel kaevamist sinna-tänna. Kotka saab endale ka elektriauto laadimispunkti, samasuguse kui Saadumäel on. Et kaableid nagu peab vedama jah.

Toon näite, mis on mahtunud tänasesse pühapäevasesse päeva: hommikul Kotka 2 ahju kütmine, kummuti kaane esimene värvikord, pikeerimistööd lilletaimedele elutoas kuna õues on taimedele absoluutselt liiga külm. Siis kummuti kaane teine värvikord. Siis tunnine uinak, et jaksaks õues eilse kukkunud puuriida üles tõsta – eile see tundus täiesti ilmvõimatu tegemisena aga täna see oli käkitegu (NB! UINAK AITAB ALATI). Kui on väsinud, on kõik hirmus keeruline. Ja lisaks sain sisse taritud veel hulga puid. Koertega sai 2 korda metsas käidud, langenud puutüvel istutud ja ka paar pilti tehtud. Koertega on selline lugu, et olenemata sellest et nad on õues vabakäigukoerad, nad ikkagi istuvad kusagil minu nina alla, niiet kui ma tahan, et nad jalutavad, siis ma pean ise ka jalutama… Siis pliidi alla tuli, kummuti kaane kinnitamine kummutile ja väikesed kirjutustööd netis ja ongi kell 22. Vot selline pühapäev. Mul on telekas ka, lapselaps vaatab sealt lastekaid kui siin käib, aga praegusel hetkem ma ei mäleta, millal seda lahti tehti viimane kord, pakun, et veebruaris :).

Ühtegi inimest ma täna näinud ei ole – eks ma suvel vaatan inimesi natuke rohkem :).

Töö jätkub homme. Ja nii on hea!

Kõik pildid alljärgnevas galeriis on tänasest päevast.

Kaua tehtud kaunikene. Mõte on olnud pikalt, aga siiamaani ma ei tea, kui personaalseks ma selle koduleheküljega lähen. Et kas rohkem nagu Kotka ja mina või pigem turisti aspekt. Veel ei tea :).

See on siin blogiosa millele tõenäoliselt kirjutan millalgi ka midagi juurde – kui midagi kirjutada ikka on. Teabe võimaliku majutuse kohta leiad ülavaliku kaudu. Ka olen eraldi tutvustanud nii Kotka kui Saadumäe talude lugusid (mis muidugi minu võtmes on).

Aga paar tutvustavat sõna siis minust, ehk Kotka talu perenaisest ja meie perest. Noh, see on ikka väike, mina Kadri, kes ma põhiliselt elan siin ja mu mees Ilkka, kes ikka põhiliselt elab Soomes ja teenib seal leiba ja leivapealset. Ja Saadumäe remondiraha… Ja paar koera on ka. Praegu just on selline situatsioon, et koerte koosseis muutus kuna kahjuks nende eluiga on ikka lühem kui inimestel, aga sellest ehk kunagi hiljem. Igatahes neid on kaks. Ja enamjagu (loe 99%) nad on ikka alati minuga. Vahel minuga on siin ka mu lapselaps Ava, kes muidu on linnalaps aga on ilusasti kohanenud vanaema pisut metsiku eluviisiga.

Kuna Kotka on selline elustiili/vaba aja talu, siis sissetuleku allikaks Kotkal on suvine majutus ja seda juba aastast 2007. Põldu siin pole ja ega mul oskuseid ka mitte isegi kui oleks, minu oskused on ikka seotud teenuste müügi ja majutusega ja inimestega ja olen ka lõpetanud rakendusliku kõrgkooli Soomes hotelli- ja restoranijuhtimise alal. Suviti siis majutan ja eriti saarelt ära ei käi, aga talvel pean ikka periooditi lahkuma ka et elamiseks raha teenida. Aga igav mul siin ei ole, tegelen igasuguste oma projektidega ja töödega ja ka ühiskondliku tegevusega nii et ikkagi kõike ei jõua teha mida tahaks. Elu on päris huvitav. Nüüd kui Saadumäe on juurde tulnud, on lootust et sellest tuleb mulle tubli lisandus siinsetele töödele nii et võiks veel vähem palga pärast saarelt ära käia!

Et äkki siis ikka mingi hetk kirjutan jälle. Ja kalale ma praegu ei lähe, lähen hoopis puid raiuma.